Laenulepingute näidised

Siit lehelt leiate erinevad laenulepingute näidised. Meie lehel olevad laenulepingute näidised on kõigile allalaadimiseks ja kasutamiseks tasuta. Samuti võib neid lepinguid igaüks kopeerida, uuesti kasutada, redigeerida või teistega jagada.

Meie laenulepingute näidised on kokku pannud kogenud juristid ning koostatud vastavalt Eesti Vabariigi Võlaõigusseadusele (vaata ka: Võlaõigusseadus). Kui teil on vaja laenulepingute koostamisel proffessionaalset abi võite alati pöörduda tasuta õigusabi saamiseks näiteks juristide liidu poole, kes aitab teid õiguslikes küsimustes.

laenulepingud

LAENULEPING (näidis)


Käesoleva laenulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht]

(1) X, asukohaga X, (äriühingu korral) mida esindab juhatuse liige X (edaspidi: Laenuandja) ja

(2) X, registrikoodiga X, [asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige X (edaspidi: Laenusaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas:

1. Laen ja selle üleandmine

1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu X Eurot (edaspidi Laen).

1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt X päeva jooksul käesoleva lepingu sõlmimise päevast. Laenu üleandmine toimub Laenu kandmisega Laenusaaja arvelduskontole X/sularahas.

2. Intress ja laenu tagastamine

2.1. Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi maksma hiljemalt X.

2.2. Laenusaaja tagastab Laenuandjale Laenu Laenuandja arvelduskontole X.

2.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi X % aastas.

2.4. Käesolev leping lõpeb laenusaaja poolt laenusumma tagastamisega.

2.5. Kui Laenusaaja teeb Laenuandjale makse, millest ei piisa kõigi Lepingu alusel võlgnetavate summade tasumiseks, arvestatakse makse:

2.5.1. esimeses järjekorras võlgnetava intressi katteks;

2.5.2. teises järjekorras võlgnetava viivise katteks;

2.5.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;

2.5.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks.

2.6. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva, teatades sellest Laenuandjale kirjalikult 7 päeva ette.

3. Viivis

3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist 0,2 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata.

4. Laenuandja õigus leping üles öelda

4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui:

4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas;

4.1.2. Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast 30 päeva möödumist Laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest.

5. Tagatised

5.1. Laenusaaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.

6. Vaidluste lahendamise kord

6.1. Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

7. Lepingu jõustumine

7.1. Leping jõustub alates Lepingu allkirjastamise hetkest.

8. Lõppsätted

8.1. Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb Laenuandjale ja teine Laenusaajale.


Laenuandja: .........                                                               Laenusaaja: ........

Mis on laenuleping?

Krediidileping ehk laenuleping on tsiviilõiguses leping, mis sõlmitakse kahe isiku (osapoole) vahel. Laenuleping kohustab laenuandjat andma teisele osapoolele (laenusaaja või krediidisaaja) asendatava asja või rahasumma ning laenusaaja kohustub laenulepingu järgi tagastama laenuandjale samaväärse eseme või rahasumma. Tagastatud ese või asendatav asi peab olema samas koguses ning kvaliteediga. Lisaks sellele, võib laenulepingus määrata kindlaks tasu, mille laenuandja saab teiselt osapoolelt laenu kasutamise eest.