Lae alla laenulepingu näidis valides teile sobiva dokumendiformaadi (.PDF, .DOC või .PDF)
Laenulepingu tähendus
Laenuleping ehk krediidileping on tsiviilõiguses leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava eseme (laenu) ning laenusaaja kohustub lepingus määratud ajaks tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama asja või sama väärtusega (koguses ja sama kvaliteediga) eseme.
Laenulepingus fikseeritakse vajadusel ka tasu laenu kasutamise eeest (intress).
Laenulepingu esemeks võib olla ka liising, maksetähtpäeva edasilükkamine või muu sarnane abi esemete/toodete finantseerimisel.
Eesti Vabariigis on laenuleping reguleeritud Võlaõigusseaduse paragrahvidega 396-400 (Loe: Võlaõigusseadus)
Kes võib laenu anda?
Laenu võib anda isik, kellel on selleks võimalus(ed). Kui tegemist on tarbijakrediidilepinguga, rakenduvad laenuandjale mitmesugused erinevad nõuded ning kohustused, et tagada tarbijate õiguste järgimine ning laenuturu õiglane toimimine.
Eestis tegelevad laenuandmisega sellele pühendunud ettevõtted ja pangad, kelle põhitegevuseks ongi laenuandmine. Eesti laenumaastiku on hästi kokkuvõtnud erinevad infoportaalid, kus on välja toodud mitte vaid erinevad laenutooted, vaid ka konkreetsed numbrid ja nipid, kuidas saada kindlasti parim laenupakkumine. Mõned mainimist väärt laenuvõrdlusportaalid on näiteks kiirlaenud.ee, laenukompass.ee.
Tuletame teile ka meelde, et raha laenamine on vastutusrikas otsus ning ennem ükskõikmillise laenu võtmist soovitame konsulteerida eksperdiga. Ennem laenulepingu sõlmimist tutvuge alati põhjalikult laenutingimustega!
Soodsaima laenulepingu võite saada näiteks pankadest nagu Coop Pank või LHV ning väiksematest laenupakkujatest on hea alternatiiv näiteks Raha24 väikelaen.
Kas laenuleping peab olema alati kirjalik?
Eesti vabariigi seadus ei ole seadnud laenulepingule kohustuslikku vormi. Laenulepingu kirjalik vorm on nõutav tarbijakrediidi tehingute puhul, kui k.a. kui laenuandja oma majandustegevuses annab laenu tarbijale ning tarbija tasub teenuse kasutamise eest intressi.
Kuna Eesti seaduste jargi on ka suusonaline leping piisav lepinguvorm, pole kirjalik laenuleping kohustuslik. Sellegipoolest, et vältida arusaamatusi ning sõna-sõna vastu olukordi laenuga seotud kokkulepete osas, tasub alati fikseerida laenu andmine laenulepinguga.
Lugege täpsemalt võlaõigusseadusest või küsige tasuta õigusabi.
Kas laenulepingu alusel saab laenata ka muud peale raha?
Enimlevinud praktika järgi kasutatakse laenulepingut eelkoige raha laenamiseks, kuid laenulepingut saab kasutada ka muude asendatavate asjade laenamistehingute fikseerimiseks.
Kas laenult peab arvestama alati ka intressi?
Interssi tuleb maksta juhul, kui laenuandja on oma majandustegevuses laenuandja (krediidiasutus). Kui laenu annab kutsetegevuses laenuandmisega tegelev isik, tuleb laenu tagasimaksmisel maksta minimaalselt seaduses satestatud intressimäära. Muude laenulepingute puhul kehtib intressi maksmise kohustus olenevalt laenulepingus kokku lepitule.
